Oleme lõpuks saanud suveilma nautida, kuid kuumus võib magamise raskeks teha. Õhtuti on raske uinuda, kui toas on liiga kõrge temperatuur ning öösel võid ärgata higise tundega. Lühikesed ärkamised unetsüklite vahel on normaalsed, kuid väga katkendlik uni mõjutab päeva jooksul toimetulekut.
“Magame 90-minutiliste tsüklitena ja iga tsükli lõpus on lühike ärkamine. Tavaliselt oleme ärkvel nii vähe aega, et me isegi ei registreeri seda. Üldine eeldus on, et ärkamine on evolutsiooni produkt ja võimalus muuta asendit ja kontrollida, kas meie keskkond on ohutu,” selgitab uneekspert Katharina Lederle Stylisti veebisaidil.
Suvel võib aga unekvaliteet valguse ja kuumuse tõttu halveneda. Kui öised ärkveloleku perioodid hakkavad oluliselt ja korduvalt pikenema, tasub probleemile tähelepanu pöörata.
“Kui sul on probleeme uinumisega vähemalt kolmel õhtul nädalas ja oled ärkvel 20 minutit või kauem, hakkab see muutuma unetuse tunnusteks… Võib juhtuda ka, et ärkveloleku perioodid on lühemad, umbes 10 minuti pikkused, kuid neid juhtub rohkem. Samuti on neil negatiivne mõju une kvaliteedile,” jätkab Lederle.
Ta tuletab meile meelde, et halb unekvaliteet põhjustab rohkem kui lihtsalt väsimust.
“Katkestatud uni mõjutab meie füüsilist ja kognitiivset sooritust, s.t lisaks mõtlemisvõimele ja füüsilisele vastupidavusele kannatab vaimne heaolu ja tuju.”
Ajakirjas Nature And Science Of Sleep avaldatud uuringu kohaselt võib katkenud uni olla kehale ja vaimule veelgi kahjulikum kui muidu lühike ööuni. See aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis käivitab kehas võitle-või-põgene režiimi. Pikaajaline stress kehas seevastu suurendab teatavasti riski haigestuda muuhulgas südame-veresoonkonna haigustesse ja vaimse tervise probleemidesse.
Parem uni ka kuuma ilmaga
Õnneks on palju tööriistu, mida saad oma une kvaliteedi parandamiseks kasutada. Palavuses on muidugi kõige tähtsam püüda kehatemperatuuri maha jahutada. Magamistoas saab temperatuuri reguleerida erinevate jahutusseadmete ja ventilaatorite abil, samuti öösiti aknaid lahti hoides. Enesetunnet aitavad parandada ka teised tuttavad suvised nipid, nagu külm dušš ja külmad voodiriided. Kui ärkamise põhjuseks on suvepäike, tuleks magamistuba kardinatega pimedaks teha.
Lederle tuletab meelde, et stress mõjutab ka und.
“Enamasti on asi selles, et ärkamise ajal, mis on osa normaalsest unetsüklist, hakkavad mõtted tööle ja peas jooksevad ringi asjad, mis sind viimase päeva jooksul häirisid,” ütleb ta.
Tavalised stressijuhtimise tehnikad, nagu hingamisharjutused ja murepäevik, võivad aidata öösel meelt rahustada. Samuti tuleks enne magamaminekut vältida nutiseadmeid. Ja kui sa ärkad öösel, siis sa ei peaks selle pärast muretsema.
“Ära võitle vastu. See võib kõlada paradoksaalselt, kuid kui lõpetad sellega võitlemise, lõdvestab selle aktsepteerimine sind füüsiliselt, hõlbustades uinumist,” selgitab Lederle.
Kõige hullem on unetuse pärast stressama hakata. Kui midagi, siis see teeb asja hullemaks. Lederle soovitab olla ettevaatlik näiteks nutiseadmete uneandmetega. Kuigi une mõõtmine võib anda kasulikku teavet, põhjustab andmete vaatamine halvimal juhul ainult suuremat ärevust.
“Kui sa ei mäleta, et veetsid tervee tunni ärkvel ja ärkasid hommikul värskena, siis miks peaksid laskma seadmel määrata, kui hästi sa magasid?
Ta kutsub kõiki üles kuulama eelkõige oma keha. Kui tunned end hästi puhanuna, ära muretse liiga palju selle pärast, mida kell ütleb.
Allikas: Stylist, Nature And Science Of Sleep
Loe lisaks
Eesti või välismaa kasiino: kumba valida?
Kadrioru lossi- ja pargiansambli 305. sünnipäeval näeb prantsuse barokktantsu ja kõlavad taiko-trummid
Oksjonimaja Christie’s tunnustas Kumu naisgraafikute näitust