Kohalikud ingerisoomlased peavad Padisel tantsu- ja laulupidu

Kohalike ingerisoomlaste traditsiooniline laulu- ja tantsupidu toimub 8.-9. juulil Padisel, kuhu on oodatud kõik, kes määratlevad ennast ingerlaste, soomlaste või nende järeltulijatena ning kõik rahvakultuurihuvilised. Sündmus on tasuta.

Pidustused algavad laupäeval, 8. juulil kell 14, kui toimub vabaõhumissa Põllküla mälestushiies ja Paldiski linnakalmistul. Samal päeval kell 17 toimub Kallaste turismitalus seminar soome ja eesti vaimulikest ingerisoomlaste teenistuses. Pühapäeval, 9. juulil kell 12 heisatakse Padise rahvamaja esisel lipuplatsil Soome, Eesti ja Ingeri lipud ning peetakse tervituskõned. Seejärel siirdutakse Padise kloostrikirikusse jumalateenistusele, peale mida algavadki tantsu- ja laulurühmade esinemised kloostri territooriumil. 

“Ingerisoomlased on oma olemuselt Eesti-Soome sild, neis kehastub meie ühine kultuuriruum,” ütles Soome Instituudi tegevjuht Hannele Valkeeniemi. “Samas on tegemist kõige vähe tuntud Soome silla sambaga, sest paljud Soome kolinud ingerisoomlased on soomestunud ja Eestis eestistunud. Seepärast on äärmiselt tähtis ühine tantsu- ja laulupidu, mis annab kuuluvuse tunde, loob ja uuendab kultuuri, mida Stalini aeg püüdis hävitada.”

Valkeeniemi sõnul ei räägitud nõukogude ajal keskmisele soomlasele ingerisoomlastest midagi, neid nagu poleks olnudki. Tagasivaates on näha suure naabri tahet see väike rahvakild süstemaatiliselt ja pikaajaliselt hävitada. 

Ingeri juurtega filmirežissöör Arvo Iho on selgitanud, miks kohalik ingerisoome kogukonna aktiivne kaasamine oluline on: “See annab meelerahu. Vanematele inimestele annab see kokkukuuluvustunde ja noortele inimestele, kes võib-olla pole üldse osanud seda hinnata, annab  see uue sügavuse. Praegu on kõikvõimalikud juurteuuringud üle maailma väga väärtustatud.”

Iho sõnade kinnituseks esitleb laulu- ja tantsupeol oma etnograafilist kollektsiooni (fotol) ka Eesti Kunstiakadeemias moedisaini õppinud Stella Tukia, kes koolitöö kaudu avastas oma ingeri tausta. Keskendudes ingerisoomlaste teekonna valusamatele aegadele, ei räägi tema kollektsioon vaid ühe perekonna, vaid kogu rahva loo.

Iga eestlane teab nimetada mitut tuttavat, kel soomepärane nimi ja üsna tõenäoliselt ingerisoome juured. Üldiselt teatakse hästi, et ingerisoomlased sattusid Eestisse pärast keerulisi ja aastaid kestnud pagulasrännakuid läbi Soome, Kesk-Venemaa, Lääne-Siberi ja Karjala. Märksa vähem teatakse, et Ingeri alad on olnud Eesti kultuuri- ja mõtteruumiga seotud aastasadu alates Rootsi ajast. Ingerisoomlaste rahvuslipp, mis võeti kasutusele Ingeri vabadusvõitluste kiiluvees, saab peatselt 105 aastaseks. Peatselt täitub ka 125 aastat ingerisoome laulupidude traditsiooni algusest. Pika okupatsiooniperioodi järel on alates 1989. aastast Eestimaa kaunites kohtades jälle iga-aastaseid laulu- ja tantsupidusid peetud, sedapuhku siis Padise kloostris ja selle ümbruses.

Seekordne ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu on eriline ka seetõttu, et tänavu valitakse taaskord eestisoome vähemusrahvuse esinduskogu, mille eesmärgiks on siinsete soomlaste ja ingerisoomlaste ning nende järeltulijate sidumine, ühise kultuuripärandi hoidmine ja tutvustamine laiemale avalikkusele. Peorahvast toitlustab “Ingeri kohvik” Tartust. Täpsemalt info Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kodulehelt.