fbpx

OHO Live TV Eesti

Otseülekanded, meelelahutus ja uudised – alati tasuta!

Meisseni portselanimanufaktuur. Johann Joakim Kändleri mudel u 1730 – 1740. Figuur "Papagoi". 19. saj. Eesti Kunstimuuseum

Meisseni portselanimanufaktuur. Johann Joakim Kändleri mudel u 1730 – 1740. Figuur "Papagoi". 19. saj. Eesti Kunstimuuseum

Kadrioru kunstimuuseumis avatakse mööbli- ja tarbekunstinäitus ning skulptuurihoidla

18. mail kutsub Kadrioru kunstimuuseum tähistama muuseumipäeva meeleoluka programmiga kahel uuel näitusel: skulptuurikogu avahoidla väljapanekul ja näitusel „Stiilsed asjad. Mööbel ja tarbekunst Eesti kogudest”. Muuseumi ja kõigi programmide külastamine on sel päeval tasuta.

Skulptuurikogu avahoidla väljapanek pakub huvilistele võimaluse tutvuda muidu varjatuks jääva osaga Eesti Kunstimuuseumi välisskulptuuride kogust. „Muuseumi üks olulisemaid eesmärke on oma kogusid tutvustada ja tagada laiema publiku ligipääs hinnalisele kunstipärandile. Nii püüab ka Kadrioru kunstimuuseum laiendada oma väljapanekut, muutes kompaktse, kuid põneva ja mitmekesise skulptuurikogu külastajatele alaliselt nähtavaks,” kommenteerib Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre. Vana hoidla ruume on ümber kujundatud nii, et teoste vahel mahuks liikuma ka vaatajaskond. Eriti oodatud on vaegnägijad, kellele on just kolmemõõtmeline kunst kõige hõlpsamini tajutav. Vaegnägijatele suunatud programmides saavad osalejad skulptuure ka kombata, tavakülastajatel palutakse siiski piirduda vaid kujude vaatamisega. Skulptuurid, mis on jäänud varasemalt muuseumi ekspositsioonis tagaplaanile, on nüüd näitusesaalides väärikalt esindatud, sest mitmed kujud jõuavad maalide kõrvale püsiväljapanekusse. Skulptuurikogu avahoidla loomist on toetanud Muinsuskaitseamet muuseumide kiirendi programmi kaudu.

Näituse kuraator, skulptor ja skulptuurikonservaator Maria Väinsar rõhutab materjalide ja tehnikate tutvustamise olulisust: „Avahoidla väljapanekut täiendavad lühilood mitte ainult teostest ja nende autoritest, vaid ka skulptuuride valmistamise tehnikatest, olulisematest materjalidest ja kujude konserveerimisest. Muuseumi suhteliselt väikeses kogus on esindatud pea kõik klassikalise skulptuuri materjalid: pronks, kips, marmor ja teised kivimid. Avahoidlas on teosed inimeste lähedal ning tähelepanelik külastaja näeb nii pronksivalu liitmiskohti kui ka poleeritud ja karedaks töödeldud marmori erinevust, patineeringu rohekaid varjundeid ja palju muud.”

Teine väljapanek – näitus „Stiilsed asjad” – toob samuti fookusesse kunstipärandi, mis üldjuhul jääb kunstimuuseumis tagaplaanile või mida näeb vaid ekspositsioonide stiilse „taustana”: mööbel, portselan, tekstiil jms. Sel korral lavastatakse näitusesaalides mängulised interjöörid, kus külastaja saab tutvuda ühe või teise stiili elementide, omaduste ja iseloomuga. Kaasatud on nii esemed kunstistiili esilekerkimise ajast kui ka hilisemad stiliseeringi, näiteks 17. sajandi baroki kõrval 19. sajandi neobarokne tarbekunst ning 18. sajandi rokokootaieste kõrval järgmise sajandi lõpus moekaks saanud neorokokoo elegantsed ja uhked esemed.

„Suur rõõm on tuua näitusel „Stiilsed asjad” fookusesse kolmemõõtmelised esemed ja tarbekunst – valdkonnad, mis pildikeskses väljapanekus kipuvad tagaplaanile jääma. Samal ajal on just argised esemed need, mille vorm, värv ja välimus inimesi igapäevaselt ümbritsevad ning kasutusväärtuse kõrval oma ajastu meelelaadi ja esteetilisi ideaale kannavad. Käesolev näitus ei paku põhjalikku mööbliajalugu, vaid iseloomuliku vormi ja detailidega esemete näol stiilispikrit, mis aitab lähemalt tutvuda baroki, rokokoo ja ampiirstiiliga ning neid sügavamalt avastada. Loodetavasti pakub selline stiilispikker pidepunkte, julgustades märkama ja uudishimuliku pilguga uurima esemeid ja keskkondi ka väljaspool näituse saali,” kommenteerib kuraator Kerttu Männiste. Mööbli- ja tarbekunstinäitus „Stiilsed asjad” on avatud 4. septembrini.

Kahe näituse avamispäeva üritused toovad kunsti kõrvale muusikat ja sõna, luues kunstiharude sünteesist tervikliku kogemuse. Alates kella 14st kõlab Kadrioru lossi peasaalis 17.–19. sajandi muusika, kell 17 ja 18 toimub näitusesaalides kirjanduslik performance – iga ajastu saalis loeb näitleja selle perioodi märgilise tähtsusega kirjandusteose katkeid, et lasta kõlada ajastu vaimsusel ning panna seeläbi esemed selgemini „kõnelema”.