fbpx

OHO Live TV Eesti

Otseülekanded, meelelahutus ja uudised – alati tasuta!

Niguliste projekti eskiis. KOKO arhitektid

Niguliste projekti eskiis. KOKO arhitektid

Uus aasta Eesti Kunstimuuseumis toob kaasa Niguliste arenduse ja rahvusvahelise digikunsti

Alanud aasta toob Eesti Kunstimuuseumisse uusi tuuli nii muuseumi uuendamise kui ka rahvusvahelise kunstimaastiku kontekstis. Suurim projekt on Niguliste muuseumkiriku torni renoveerimine ning lifti ja vaateplatvormi väljaehitus. Kogu aasta vältel avatakse muuseumi viies filiaalis kokku 14 näitust, sealhulgas uuendatakse ka püsiekspositsioone. Näituste teemadering ulatub Baltikumi kunstipärandist jätkusuutliku disaini ja uudsete materjalideni.

Jaanuaris alanud ümberehituste käigus Niguliste kirikus laiendatakse väljapanekut ja luuakse külastajatele võimalus sõita klaasliftiga 50 meetri kõrgusele torni väljaarendavatele vaateplatvormile. Kõige suurejoonelisemad tööd hõlmavadki klaaslifti ehitust, mis läbi nelja korruse viib külastajad vaatekorrusele, kus avatakse praegu puitluukidega suletud aknad ja avaneb panoraamvaade vanalinnale. Torni teisele korrusele on plaanitud kirikukelli ja torni ajalugu tutvustav väljapanek. Samuti eksponeeritakse torni vahekorruse 16-meetrist paekiviseina, mis võimaldab kiriku ajalugu inimestele lähemale tuua. Vahekorrustele ehitatakse ka küttesüsteemid, et teoseid niiskuse ja kliimakõikumiste eest kaitsta.

Niguliste suure saali põhjaosas paiknev Väike kabel saab lisakorruse, kuhu tuleb keskaegsete ja varauusaegsete puuskulptuuride väljapanek. Ehitustööde käigus avatakse ajalooline portaal ning trepikäik. Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme on veendunud, et vaateplatvormist ja uuendatud liftiga tornist saab tõmbenumber nii kohalike kui ka turistide jaoks. “Torni ja vaateplatvormi avamine külastajatele on olnud meil plaanis juba väga pikka aega. Meie soov on luua nii tallinlastele kui ka külalistele erakordne võimalus imetleda meie kaunist vanalinna linnulennult ja samas tajuda vana arhitektuuri hingust ja väge. Niguliste pikihoones avatakse ka taastatud kabel ning kogu ruum saab uue ekspositsiooni,” kirjeldas Sirje Helme.

Käesoleva aasta kõige suurejoonelisem näitus on “teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres”, mis avatakse aasta lõpus Kumu suures saalis. 2001. aastal asutatud teamLab on rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne kunstikollektiiv, kes digitehnoloogia abiga uurib inimese ja teda ümbritseva maailma vahelisi suhteid, kus kunst kaotab selged piirid. Lõputuis igavikumere laineis hõljuvates õites kordub aina uuesti elu ringkäik. Märtsis avatakse Kumus näitus “Mõtlevad pildid. kontseptuaalne kunst Moskvast ja Baltikumist”, mille fookuses on 1970.-1980. aastatel Nõukogude Liidus sündinud kontseptuaalne kunst, mis oli dialoogis toonase elukeskkonnaga. Suur osa teoseid pärineb USAst Norton ja Nancy Dodge’i kogust Zimmerli Kunstimuuseumis Rutgersi Ülikooli juures.

Uuendused leiavad aset ka Kadrioru kunstimuuseumis: külastajatele avatakse uues formaadis skulptuurihoidla, tänu millele saab senisest põhjalikuma sissevaate ka skulptuuride korrashoiu ja konserveerimise protsessi. Jaanuarist on juba avatud väliskunsti kogu skulptuuride näitus “Avamäng skulptuurile”, kus saab näha ka mitmeid seni avalikkusele eksponeerimata olnud teoseid. Näituse eksponaadid on muuseumi püsiväljapaneku saalides, samuti lossi vestibüülis.

Püsiekspositsiooni värskendatakse ka käesoleval aastal 25. sünnipäeva tähistavas Mikkeli muuseumis, kus fookus on idamaade keraamikal. Mikkeli muuseumis asub Eestis ainulaadne Hiina ja Jaapani portselani kollektsioon, mis hõlmab ligi pooltsadat eset Johannes Mikkeli kogust.

Adamson-Ericu muuseum keskendub tänavu disainile: aprillis avatakse näitus kaasaegsetest ja jätkusuutlikest materjalidest ja disainist ning sügisel saavad moehuvilised tutvuda legendaarsete käekottide ja tuntud moebrändide toodangu ajalooga näitusel “Alati moes. Käekottide sada aastat”.