Varjupaikade MTÜ ja Varraku koostöös on ilmunud raamat “Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loom varjupaigast,” mis käsitleb erinevaid loomade heaolu teemasid varjupaikade vaatepunktist. Projekt on väga ainulaadne, sest tegemist on esimese raamatuga Eestis, mille eesmärgiks on anda inimestele inspiratsiooni looma võtmiseks varjupaigast ja näidata varjupaikade olulisust ühiskonnas.
Varraku teabe- ja tarbekirjanduse projektijuhi Reelika Rahu sõnul sai raamatu idee alguse vajadusest. „Üha enam kaalutakse varjupaigaloomadele kodu pakkumist, mistõttu tundus asjakohane ja vajalik koostada raamat, mis inimesi sel teekonnal aitaks, hariks ja nõustaks. Kuidas ning kas üldse võiks looma varjupaigast võtta, mida silmas pidada, mida loota ja milleks valmis olla. Seda kõike ikka selleks, et hiljem tekiks vähem hüljatud loomi. Raamatu koostamiseks tuli leida selle valdkonna spetsialistid ja nii võtsimegi ühendust Varjupaikade MTÜga, kes kohe ka ideega kaasa tuli. Ühiselt tegime raamatu koostamisettepaneku Myrakale (Üllar Priks), kes on üdini loomainimene ning kasvatanud ja hoiukodu pakkunud paljudele loomadele. Läks täpselt aasta, et ideest valmiks raamat,” selgitas Rahu.
Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi avaldab suurt rõõmu selle üle, et ühingu panust on märgatud ning et raamatus on kajastatud varjupaigatöötajate pühendumus ja vaev. “Oleme äärmiselt tänulikud, et Varrak on võtnud selle projekti ette ning toetab meie tegemisi loomade abistamisel. See raamat on oluline samm teadlikkuse tõstmisel ning aitab laiemal avalikkusel mõista varjupaikade olulisust ja mõju meie ühiskonnale. Täname Varrakut usalduse eest ja usume, et nii mõnigi loom leiab tänu raamatule uue ja armastava kodu,” sõnas Matsi.
Trükivärske raamat on saadaval suuremates raamatupoodides. Vaata lähemalt: https://varrak.ee/raamat/minu-neljajalgsed-musketarid-ehk-miks-votta-loom-varjupaigast/
Loe lisaks
Eesti või välismaa kasiino: kumba valida?
Kadrioru lossi- ja pargiansambli 305. sünnipäeval näeb prantsuse barokktantsu ja kõlavad taiko-trummid
Oksjonimaja Christie’s tunnustas Kumu naisgraafikute näitust