12. novembril avatakse Kumu kunstimuuseumis esimene 2000. aastate Eesti kunsti käsitlev ülevaatenäitus. Väljapanekul pealkirjaga „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis” eksponeeritakse paljude toona ja praegu kunstielu mõjutanud kunstnike olulisi teoseid. Näituse kuraatoriteks on Eha Komissarov ja Triin Tulgiste.
Väljapanek tutvustab nullindate kunsti, lähtudes eelkõige Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogudest, heites valgust ka vähemtuntud teostele ja alles 2010. aastatel lõplikult väljaarendatud ideedele. Näitus peatub märksõnadel ja motiividel põhinevate dialoogide kaudu erinevatel teemadel, püüdes edasi anda kümnendi kunstile omast tunnetust ja autoripositsioone. Peamiste 2000. aastatel kunstivälja mõjutanud suundumustena toob näitus esile video- ja performance-kunsti, kehalisuse, avalikku ruumi sekkumise ning feministliku ja sotsiaalkriitilise kunsti.
Kuraatorite Eha Komissarovi ja Triin Tulgiste sõnul on tegu kümnendiga, millest on vähem räägitud kui intensiivsetest üheksakümnendatest, ometi tõusid nullindatel esile märksõnad, mis on kaasaegse kunsti väljal olulised ka praegu. „Kirjeldades kümnendit ühiskondlikus plaanis, võib väita, et see oli aeg, mis kujundas maailma, milles me praegu elame. Neoliberalism, Hiina esiletõus, ülikiire areng (digi)tehnoloogia vallas, muutunud meediaväli ‒ kõik need kirjeldavad nullindatel käivitunud või intensiivistunud protsesse, millega peame arvestama nüüdki.1990. aastate tormilise kunstielu järgse pohmelliga algavad ja tõeliselt mitmekesise kunstipildiga lõppevad nullindad ei allu lihtsatele määratlustele, vaid hargnevad eri suundades nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Siiski on nullindate kunstis olemas mingi muutunud tunnetus, mida teoste valiku kaudu esile tõsta püüame,” kommenteerivad kuraatorid.
Näitusel osalevad nimekad kunstnikud, kellest enamik tegutsevad aktiivselt siiani ning kes paistsid tollal silma tugevate debüütide ja uute kunstnikupositsioonidega, tuues kohalikule kunstimaastikule uued teemad ja sõnavara. Sel perioodil esile kerkinud autoreid iseloomustab oskus oma ideid selgelt artikuleerida, hea erialane haridus ning selle kaudu saadud avar kontaktide võrgustik ‒ teisisõnu kõik, mida peetakse tänapäeval tavapäraseks kunstniku professionaalsuse näitajaks.
Kümnendipõhist lähenemist kommenteerides lisas Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli: „Näitus jätkab Kumu kunstimuuseumi kaasaegsele kunstile pühendatud kümnendinäituste seeriat, mis sai alguse 2018. aastal projektiga „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]”, mida kureerisid omal ajal Eha Komissarov ja Anders Härm.”
Näitusega kaasneb 2000. aastate kunstimaastikku kirjeldav ja uuriv ajakiri ning publikusüdmused. Järgmisel aastal leiab aset ka Kumu auditooriumis toimuv lisaprogramm, mille kohta leiab infot muuseumi kodulehelt. Näitus jääb avatuks 2022. aasta oktoobrini.
Näitusel osalevad kunstnikud ja rühmitused: Avangard, Kaisa Eiche, The Elfriede Jelinek School of English Language, Dénes Farkas, Minna Hint, Villu Jaanisoo, Sandra Jõgeva, Johnson ja Johnson, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Alice Kask, Kiwa, Karel Koplimets, Neeme Külm, Marco Laimre, Andres Lõo, Marko Mäetamm, Herkki-Erich Merila, Marge Monko, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Naiskunstnike laulu- ja mänguselts Puhas Rõõm, Kristina Norman, Kaido Ole, Taavi Piibemann, Mark Raidpere, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Ene-Liis Semper, Arbo Tammiksaar, Toomas Thetloff, Jaan Toomik, Anna-Stina Treumund, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko.
Loe lisaks
Eesti või välismaa kasiino: kumba valida?
Kadrioru lossi- ja pargiansambli 305. sünnipäeval näeb prantsuse barokktantsu ja kõlavad taiko-trummid
Oksjonimaja Christie’s tunnustas Kumu naisgraafikute näitust