Kes on groom ja millega ta tegeleb?

Groomidel on palju tööd, et tagade sportlaste ja hobuste maksimaalne õnnestumine võistlusareenil. Enamik hobusefänne teavad ratsanikke ning nende hobuseid nime- ja nägupidi, aga suure töö tegijad jäävad tavaliselt tagaplaanile. Seega on meil väga hea meel tuua teieni väike intervjuu groomi Kristina Pärteliga, kes räägib natuke endast ja enda huvitavast tööst.

1. Palun tutvusta ennast. Kes sa oled, millega tegeled?

Mina olen Kristina Pärtel, töötan igapäevaselt Rahula tallis nii kodugroomi kui ka tallitöötajana juba mitmeid aastaid.

2. Kuidas leidsid tee hobusteni?

Hobusepisiku olen saanud juba nii noorelt kui ennast mäletan. Kui ema näitas, kuidas esimesed kritseldused ja joonistused olid just hobustest, siis oli ilmselt kiirelt selge, et tegemist kaasasündinud kirega. Esimesed ratsatrennidsai tehtud 6 aastasena, kui jalutasime mööda Sauel tollel ajal asuvast mõisatallist ning nii see jalg ukse vahele saigi.

3. Miks just groom-i töö?

Groomitöö on tegelikult ajale tagasi vaadates veres olnud algusest peale. Ratsutamises ma ei ole olnud kunagi talent, aga kui oli vaja terve päev olla tallis, et hobuseid jalutada, puhastada, kopeldada, bokse puhastada ja varustus läikima lüüa, siis polnud kahtluski, et hiliste tundideni sai tallis toimetatud ja väevõimuga koju tagasi taritud. Eks vahest sai tööd ka koju kaasa võetud. Niimõnigi kord rändas kottide viisi varustust veel koju kaasa ning vahest tõin ka hobused kortermaja taha muru sööma, et vanematele oma lemmikuid näidata. Olid ikka ajad ja on mida meenutada. Aastate möödudes sai suurem huvi groomitöös alguse tänu minu parimale sõbrannale, kes oma hobusega mööda võistlusi käis ja mind ikka appi kutsus. Need olid väga õpetlikud ajad ning olen talle selle eest siiani tänulik. Praegusesse kohta kodugroomi / tallitöötajana sain aga üsna huvitava juhuse läbi. Oli kuulutus, vaja kahte hobust hommikuti assisteerida koolisõitjale Rahula tallis ja sealt see kõik edasi läks. Nüüd on hoolelaluseid juba rohkem ja kodugroomimine on täpselt see, mida meeldib teha. Ma ei abista vaid sadula selgapanemisega, vaid üritan vaadata kõiki aspekte selle hobuse elus – et ta saaks pikalt õues olla, varustus oleks alati puhas, vajalikud raviprotseduurid teostatud ja nimistu on teadagi lõppematu. No kõik-kõik mis ühe hobuse ellu ikka kuulub. Mulle on isegi öeldud, et olen justkui nagu parem käsi tallis – hobuse ja talliomanikega käib tihe suhtlus ja kaasamõtlemine.

4. Mis hoiab sind tegutsemas? Mis motiveerib sind?

Kui mõelda mis motiveerib, siis vastus on lihtne – meil on tallis nagu perekond. Koos leiame alati lahendusi, sest lahendamist vajavaid asju on alati. Mulle meeldib, kui saan tulla mugavustsoonist välja, mõelda midagi uut, midagi teisiti. Mul on see küsimus pea iga päev – kuidas saaks seda või teist paremini, efektiivsemalt? Ei möödu vist päevagi, kui ma ei loeks mõnda artiklit, kuulaks mõnda podcasti tallipidamise või hobusepidamise kohta. See on elukestev õpe ning koos õigete inimeste ja hobustega on see väga motiveeriv protsess.

5. Millised on sinu edasised plaanid ja unistused seoses hobustega?

Suurimateks unistusteks pean seda, et õpitahe hobustega ei kaoks kunagi, nendega on alati midagi uut juurde õppida. Päris ammune salaunistus on alati olnud tegeleda ka pisut sporthobuste aretusega ja eks näis, kas elutee mind sinna ka lõpuks viib.

Tuletame meelde, et ootame kõiki hobusesõpru see nädalavahetus taaskord OHO TV kodulehele, et nautida otseülekannet Eesti tõugu hobuste meistrivõistlustest! Eesti tõugu hobuste MV toimuvad 28.-29. august Pallase Tallides. Kaks päeva ratsasporti: kolm ala, kokku 15 võistlusklassi, millest 9 on mõeldud ainult eesti tõugu hobustele.