Kuidas saaks moetööstus muutuda 2023. aastal jätkusuutlikumaks?

Kuigi diskussioon moe jätkusuutlikkuse üle on viimastel aastatel kasvanud, on edasiminek siiski aeglane. Tegelikult leidis Stand.Earthi hiljutine uuring, et ainult üks kümnest vaadeldud suurest kaubamärgist – mis kõik on ühinenud ÜRO kliimameetmete moetööstuse hartaga – oli õigel teel kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Seega on järgmisel aastal tõenäoliselt tähelepanu keskmes vajadus brändide suurema vastutuse järele.

Allpool räägime mõnest võimalikust viisist, kuidas moetööstus saaks 2023. aastal jätkusuutlikumaks muutuda.

Rõivaste rentimine

Viimastel aastatel on Inglismaal nähtud, et mitmed suuremad jaemüüjad integreerivad oma veebisaitidele edasimüüki, kuna nõudlus kasutatud asjade järele on kasvanud. Nüüd on käes rentimise kord, näiteks Selfridges, MatchesFashion ja Harrods Inglismaal pakuvad klientidele võimalust luksuskaupu laenutada.

Taaskasutustehnoloogiate laiendamine

Taaskasutus on moetööstuses pikka aega olnud ummikseisus, sest praegu muudetakse vähem kui üks protsent rõivastest taas uuteks rõivasteks. Mitmed ettevõtted on selle muutmise nimel tööd teinud – sealhulgas Rootsi ettevõte Renewcell oma ringlussevõetud kiu Circulose’i kaudu, mis on valmistatud 100% tekstiilijäätmetest. “Loodan, et 2023. aastal hakkavad brändide investeeringute viljad taaskasutatud tsellulooskiududesse tõsiselt tarbijaturule jõudma,” kommenteerib Changing Markets Foundationi kampaaniajuht George Harding-Rolls.

Liikumine taastuvate materjalide suunas

Lisaks juba olemasolevate tekstiilide taaskasutamisele soovib üha suurem hulk kaubamärke võtta kasutusele rohkem taastuvaid kiude – materjale, mis on toodetud viisil, mis on kasulik ökosüsteemidele ja parandab bioloogilist mitmekesisust. Näiteks Stella McCartney tutvustas oma 2023. aasta kevad-suvises kollektsioonis esmakordselt regeneratiivset puuvilla.

Rõivatööstuse tööliste kaitsmine

Tööstuses on püütud tugevdada rõivatööstuse töötajate kaitset – seda tõendab Californias 2022. aasta alguses ametlikult jõustunud rõivatöötajate kaitse seadus. Sellest ajast alates on Euroopa Liit avalikustanud oma kavandatud inimõiguste hoolsusõigusakti, mis nõuaks ettevõtetelt inimõiguste küsimustega tegelemist kogu oma tarneahelas, samas kui kavandatav aruandekohustuse ja tegelike institutsionaalsete muutuste loomise seadus (FABRIC) pakuks suuremat kaitset ligi 100 000 rõivatööstuse töötajale USA-s.

Tarneahelaga tegelemine

Kuigi mood on globaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste peamine põhjustaja, mõjutab kliimamuutus ise ka tööstuse tarneahelat – alates äärmuslikust põuast Texases kuni laastavate üleujutusteni kogu Pakistanis. “Tööstus vajab ettevõtteid, et muuta oma tarneahelaga töötamise viise, et luua tootmissüsteeme, mis on tasakaalus loodusega, säilitades ja positiivselt kasulikud mitte ainult ökosüsteemidele, vaid ka [kohalikele] kogukondadele ja üksikisikutele,” ütleb Ashley Gill, Textile Exchange’i strateegiajuht.

Allikas: Vogue