Jõulutraditsioonid Eestis

Rääkisime juba jõulutraditsioonidest mujal maailmas, mis mõneti võisid lausa kummalised tunduda, kuid nüüd on aeg rääkida jõulutraditsioonidest Eestis.

Kas teadsid, et eesti keelne sõna jõulud tuleneb sõnast jul? Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks. Jõuluaja kestust on arvatud erineva pikkusega, kuid kõik tavalisemalt kestab jõuluaeg 21. detsembrist (toomapäevast), 6. jaanuarini (kolmekuningapäevani). Kiriklikult aga on tähistatud jõulusid 354. aastast 25. detsembril.

Kuigi igal perel on kindlasti omad traditsioonid ja rituaalid, oma viis jõulupühasid tähistada, siis kindlasti on mingid traditsioonid sellised, mis on leidnud oma tee igasse perre.

Kõige elementaarsem on muidugi kuusepuu toomine. Juba vanal ajal toodi metsast kuusk koju, kuid see ehiti ainult küünaldega. Tänapäeval ei pea kuuse toomiseks metsa ise ronima ning ka ehteid on saada igas värvis, suuruses ja kujus, kuid traditsioon on jäänud. Tavaliselt viiakse kuusk kodunt minema kolmekuningapäeval.

Teine traditsioon on kindlasti jõulusöök. Hapukapsas, verivorstid ning sealiha on kindlasti pea iga pere jõululaual olemas, kas ühel või teisel viisil. Jõulusöök sellisel viisil on olnud juba vanast ajast, kuid siis oli tavaks süüa 9-12 korda jõuluõhtu jooksul.

Traditsiooniliselt ootavad kõik lapsed kindlasti jõululaupäeval ka jõuluvana, kes neile kingitusi toob. Praegune, nii öelda tänapäevane, jõuluvana on tulnud Püha Nikolaust. Erinevates riikides toob jõuluvana erinevalt moodi kingitused kohale – kellele akna taha sussi sisse, kellele kuuse alla, mõnel pool näitab jõuluvana ennast ise ja annab kingid ise lastele kätte. Eestis on tavaks lastel lugeda jõuluvanale mingisugune luuletus ette või laulda mingi lauluke.