fbpx

Oho.ee

Otseülekanded, meelelahutus ja uudised

Lõõgastavad vaba aja tegevused aitavad aju kaitsta

Uuringud näitavad, et meeldivad, kiirustamata vaba aja tegevused võivad aidata kaitsta aju mäluhäirete eest. Ajakirjas Neurology avaldatud analüüsi kohaselt võivad varasematest uuringutest saadud teavet ammutades paljud rahulikud tegevused, nagu ristsõnade lahendamine, pillimäng, kõndimine, ujumine, jooga ja sõpradega kohtumine, oluliselt vähendada dementsuse riski.

“Varasemad uuringud on näidanud, et vaba aja tegevustel on tervisele mitmesuguseid eeliseid, alates vähiriski vähenemisest kuni rakkude virvendusarütmia vähenemiseni. Siiski on vastuolulisi tõendeid nende rolli kohta dementsuse ennetamisel. Meie uuring näitas, et vaba aja tegevused, nagu käsitöö, sport või vabatahtlik töö, on tegelikult seotud dementsuse riski vähenemisega,” ütleb Pekingi ülikooli teadlane Lin Lu oma avalduses.

Teadlaste sõnul vähenes dementsuse tekkerisk sõltumata sellest, millist vaba aja tegevust inimesed valisid. Siiski näib, et teatud vaba aja tegevused vähendavad riski rohkem kui teised. Teadlased liigitasid erinevad hobid kolme kategooriasse: füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed tegevused. Uuringus vähendasid riski enim, kuni 23 protsenti, kognitiivsed tegevused, nagu lugemine, kirjutamine, mängude mängimine, musitseerimine ja käsitöö.

Treening ja suhted

Treening edendab teatavasti aju tervist ja kasu hakkab ilmnema isegi kerge treeningu korral. Uuringute põhjal näib, et sellised füüsilised tegevused nagu kõndimine, ujumine, jalgrattasõit, jooga ja tantsimine vähendavad dementsuse riski umbes 17 protsenti. Seltskondlikus tegevuses osalemine, nagu erinevad kursused, vabatahtlik töö ning sugulaste ja sõpradega kohtumine, seevastu vähendas riski 13 protsenti.

“Põnev on kuulda inimestelt, et nad saavad teha valikuid, mis toetavad nende endi aju tervist,” meenutab Northwesterni ülikooli Mesulami kognitiivse neuroloogia ja Alzheimeri tõve keskuse direktor Emily Rogalski ajakirjale Today.

Uuringu tulemused toetavad varasemaid uuringuid, mille kohaselt on vaimne, füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus ajule kasulik. Siiski tuletab Rogalski meelde, et kuigi ka kerge treenimine tuleb ajule kasuks, ei tasu hobide osas liiga laisk olla. Näiteks ei ole päevast päeva samade tuttavate mängude mängimine nii kasulik kui kognitiivselt keerukamate mõistatuste lahendamine. Pittsburghi ülikooli neuroloogia dotsent ja Alzheimeri teadlane Riddhi Patira on samal seisukohal. Kuigi teleri vaatamist peetakse kognitiivseks tegevuseks, tuleb tema sõnul uurimistulemuste tõlgendamisel kasutada hinnanguid.

“Vaevalt on sama perefilmi ikka ja jälle vaatamine ajule kasulik tegevus. Kasuks võib tulla hoopis dokumentaalfilm või muu ergutav sisu.”

Patira tuletab ka meelde, et mäluhäirete riski vähenemist võib vähemalt osaliselt seletada aktiivsete hobide positiivse mõjuga unele.

Allikas: Today