fbpx

Oho.ee

Otseülekanded, meelelahutus ja uudised

Tehisintellekt tunneb tumedal nahal nahavähki halvemini ära

Nahavähi diagnoosimiseks välja töötatud tehisintellekti süsteemid tunnevad tumedal nahal vähki harvemini ära, kirjutab Glamour. Uuringud on näidanud, et tehisintellekt on koolitatud hindama valdavalt kahvatut nahka.

Tehisintellekti areng on toonud kaasa mitmeid edusamme tervishoiuvaldkonnas. Samal ajal on inimestel muutunud lihtsamaks oma tervist jälgida. Näiteks Apple Watch Series 4 nutikella pulsiandur, mis võimaldab kasutajal mõõta pulsikõverat. Kahjuks on tehisintellekt mõnel juhul osutunud problemaatiliseks.

Andmetöötlus ja masinõpe hõlmavad kallutatusest tulenevaid riske. Hiljutised uuringud on näidanud, et nahavähi diagnoosimise tehisintellektisüsteemide väljatöötamine ja “koolitamine” ei ole investeerinud piisavalt mitmekesisusse, et oleks võimalik vähki erinevatel nahatüüpidel võrdselt tõhusalt tuvastada.

Dr David Weni juhitud Oxfordi ülikooli uuringus leiti, et kuigi tehisintellekti süsteemidel on palju potentsiaali nahavähi diagnoosimisel (ja mõnel juhul võivad need olla isegi usaldusväärsemad kui inimese diagnoosid), ei pruugi süsteemid olla nahavähi diagnoosimisel nii täpsed. Uuringus analüüsiti enam kui 100 000 nahahaiguste pilti 21 andmebaasist, mida kasutati tehisintellektisüsteemide koolitamiseks. Kahjuks sisaldasid vaid üksikud pildid teavet pildistatud isikute etnilise tausta või nahatüübi kohta. 2436 pildist, mille kohta andmed olid kättesaadavad, oli ainult kümnel tumedam nahatoon. Ainult üks pilt kujutas tumepruuni või musta nahka. 1585 pildist, mis mainisid patsiendi etnilist päritolu, ei olnud ükski Aafrika, Afro-Kariibi mere ega Lõuna-Aasia taustaga.

“Tumedanahaline elanikkond oli nahakahjustusi kujutavatel piltidel massiliselt alaesindatud,” kirjutavad teadlased ajakirjas Lancet Digital Health, kus tulemused avaldati.

Tulemused on murettekitavad, kuna alaesindatus võib halvimal juhul põhjustada valediagnoosi. Kahjuks pole see ainuke näide sellest, kuidas rahvusvähemused ähvardavad jääda tervishoius nõrgemasse positsiooni kui kaukaaslased. Briti parlamendi inimõiguste komitee 2020. aastal avaldatud mustanahaliste, rassismi ja inimõiguste aruanne viitas uuringule, mis leidis, et enam kui 60 protsenti Suurbritannia mustanahalistest elanikest ei usu, et nad on avalikus kohas valgetega võrdsed.

Kuigi viimastel aastatel on toimunud arutelu, tuleb teha rohkem, et tervishoiuteenused oleksid kõigile võrdsed. Teadlaste hinnangul peaksid tehisintellekti arendamiseks kasutatavad andmed seega olema rohkem esindavad elanikkonna suhtes, kelle jaoks tehnoloogiat arendatakse.

Allikas: Glamour