Miks välismaalased tahavad Eestisse kolida?

Eestlasi tuntakse tihti kui aeglast, väga täpset (nii kellaaegade kui tööeetika poolest) ning emotsioonitut rahvast, mistõttu sattudes kokku mõne välismaalasega, kellel on kindel soov Eestisse kolida, võib panna meid kulmu kergitama.

„Miks?“ on tõenäoliselt esimene küsimus nii meie peas kui ka keelel. Oleme ju harjunud hoopiski sellega, et enamik meist soovib põgeneda kodumaast võimalikult kaugele, sinna kus muru on rohelisem ja taevas sinisem.

Küll aga tasuks meil kasvõi kordki mõelda selle peale, mida atraktiivset võivad välismaalased meie armsas väikeses Eestis näha ning äkki muutub sellega ka meie mõttemaailm ja arusaam oma kodumaast?

Kindlasti on Eesti üks arenenumaid riike nii Euroopas kui ka maailmas. Näiteks juba kasvõi tehnoloogia poolest. Kui paljudes riikides peale Eesti võib veel pea igas tanklas rahulikult telefoni välja võtta ning wi-figa ühendatult oma asjadega tegeleda? Usun, et neid riike ei ole eriti palju. Olles ise palju reisinud ning elanud ka Ameerikas, olen aru saanud, et seda tasuta internetiühendust pea igas võimalikus kohas, võtame me iseenesestmõistetavana. Selle järelduseni jõudsin siis kui istusin Madridi kesklinnas ühes kohvikus ja automaatselt üritasin telefoni wi-fi võrku ühendada. Mida aga polnud oli wi-fi võrk. Ning sama seis oli ka järgmises ja ülejärgmises kohas. Kõik tundub olevat tänapäeval online’s, kaasa arvatud mängud.

Just tehnoloogia suure arengu tõttu on Eesti väga atraktiivne koht töötamiseks. Meie palgad IT sektoris on väga konkurendivõimelised; idufirmad uskumatult edukad üle terve maailma ning nii tööotsimise protsess on uskumatult mugav ja lihtne.

Kui rääkida veel natuke tehnoloogiast, siis ei tohi unustada ka seda, et pea kõik meile vajalikud asjad on paari kliki kaugusel. Nii juhiloa, passi kui ka id kaardi uuendamine (istu aga arvuti taha ja paari minutiga on sul uue dokumendi taotlus esitatud) kui ka oma retseptide kontrollimine ning analüüside tulemuste vastused. Mäletan kui arsti juurest anti kaasa roheline leheke, mille peal oli kirjutatud arsti täiesti segases käekirjas mingi ravim, mida pidid siis minema apteeki ostma. Jumal hoidku kui aga see roheline leht kuskile kadus. Praegu aga viibuta oma id-kaarti ja nii apteeker kui ka sina näete kõiki vajalikke retsepte vaid paari hetkega. Ka välismaalastele on tehtud paberimajandus lihtsaks – selle asemel, et nad mööda erinevaid asutusi jooksma peaksid, saavad nad vajalikke dokumente läbi veebikeskkondade taotleda, just nii nagu kohalikud elanikud.

Meie riik on ka väga atraktiivne hariduse poolest. Kuigi ülikoole pole palju, on nad ühed parimatest Euroopas ning olenemata sellest, haridus on tipptasemel, ei ole õppemaksud absoluutselt nii suured kui mõnes muus riigis. Näiteks ühes tavalises, kesktasemel kolledžis, maksab üks semester circa 30 000 dollarit, mida ei anna võrrelda meie keskeltläbi 2000 eurose semestritasuga.

Me ei saa võrrelda Ameerikat Eestiga. Kuid, usun, et kui välismaalane tahab avastada Euroopat ning samal ajal ka õppida, on Eesti parim paik kus seda teha. Kujundlikult rääkides on hinna ja kvaliteedi suhe Eestis paigas, vähemalt selles valdkonnas.

Need on vaid vähesed näited paljude seast, kuid loodan, et ka need panevad meid mõtlema, kui väga on meil tegelikult vedanud meie kodumaaga. Meil peaks olema uskumatult hea meel, kui välismaalased soovivad just meie juures oma kodu rajada.

Usume, et krõbe talv, kuid soe suvi on suurepäraseks kirsiks tordil!