Menetlusse võeti eelnõu maksualase teabevahetuse kohta

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist

Valitsuse 7. oktoobril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE).

Eelnõu käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

Peamine huvi on maksuhalduritel saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Agressiivne maksuplaneerimine ei ole standardsete ja ajas püsivate tunnustega määratletav, seega sätestatakse rahandusministri määrusega loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Sätestatakse kriteeriumid, mis võivad viidata agressiivsele maksuplaneerimisele või tegevusele, mille kaudu oma varasid peita.

Teavet peavad esitama eelkõige Eestis tegutsevad maksunõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Kolmandast riigist tellitud või ise välja töötatud skeemi kohta esitab teabe maksumaksja ise. Samuti peab maksumaksja esitama skeemi ise juhul, kui skeemi välja töötanud advokaat või audiitor ei esita teavet seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitse tõttu, kui klient teda sellest ei vabasta.

Skeem tuleb esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates selle kliendile üleandmisest, selle rakendamiseks valmisolekust või rakendamise esimeste toimingute tegemisest. Sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Maksuhaldurid edastavad kogutud teabe Euroopa Komisjoni peetavasse kesksesse registrisse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Väliskomisjoni 7. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” (85 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Kadri Simson ja nimetada delegatsiooni juhiks Kerstin-Oudekki Loone, samuti arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Sven Sester ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andres Metsoja ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Sven Mikser ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 7. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (86 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mart Nutt ja nimetada delegatsiooni juhiks Sven Sester ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Kerstin-Oudekki Loone ja nimetada delegatsiooni liikmeks Marko Šorin. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Maaelukomisjoni 7. oktoobril algatatud maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga lisatakse maareformi seadusesse säte, millega kehtestatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajatele võimalus anda kasutusvaldusesse saadud maa allrendile iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule. Eelnõuga ei kehtestata piirangut, et äriühing kelle kasutusse võib kasutusvaldaja maa anda, peaks olema iseenda, abikaasa või sugulase ainuomandis. Seega on kasutusvaldajal õigus anda maa allrendile äriühingule, mis ükskõik kui suures ulatuses kuulub isikule endale, abikaasale või sugulasele. Eelnõuga lisatakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusesse 3 täpsustus, et füüsilisele isikule kasutusvaldusesse antud maa allrendile andmine iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule ei välistaks hilisemat väljaostuõigust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (88 SE).

Konventsiooni rakendamisel vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest kõrvalehoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud ühekorraga viia kooskõlla OECDs kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 89 riiki. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud (ka need, mis pole veel jõustunud). Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut. Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernsey’ga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (90 SE).

Eelnõuga viiakse nimetatud seadused kooskõlla ametliku kontrolli määrusega, mille eesmärk on kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas. EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada. Vahetult kohaldatava õigusakti mõte seisneb võimalikult selge regulatsiooni kaudu mingi nõude rakendamises kogu EL-is ühetaoliselt, mistõttu tuleb korduvad osad riigisisestest õigusaktidest välja jätta. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. oktoobril algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise eelnõu (91 SE).

Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu loob eelnõu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse kaks kollektiivset pöördumist

Kaul Nurme 1. juulil algatatud kollektiivne pöördumine „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“ edastati menetlemiseks rahanduskomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek jagada Eesti kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel järgmiselt: majanduslikult enamarenenud Tallinn ja Harjumaa ning muu Eesti. Pöördumise kohaselt soovitakse rakendada edaspidi nendele piirkondadele määratud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi eraldi.

Eesmärgiks on Eesti erinevate piirkondade arengutaseme ühtlustamine, eriti eelduste loomine majanduse arenguks väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust, et tugevdada nii Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Eestimaa Looduse Fondi 30. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ edastati menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises soovitakse Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti riik peab teaduspõhiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning õiglasele, loodussäästlikule ning targale majandusele ülemineku nimel. Esimese sammuna peab Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seadma eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaatama ümber kehtivad riiklikud ka vad, mis selleni jõudmist mõjutavad. Samaaegselt tuleb tõugata tagant üleeuroopalisi ja globaalseid kliimakriisi lahendavaid kokkuleppeid ning nõuda eeskuju näidates ka teistelt riikidelt otsustavat tegutsemist.