fbpx

OHO Live TV Eesti

Otseülekanded, meelelahutus ja uudised – alati tasuta!

Kestvusratsutamine nõuab jõudu ja vastupidavust

Kestvusratsutamise Põhjamaade ja Balti meistrivõistlused leiavat aset 28.-29. juunil Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses. Erinevatest klassidest kõige pikem ratsutatav teekond on põrutav 120 kilomeetrit!

Kestvusratsutamises võisteldakse erinevate pikkustega teekondadel, aga võitu ei saavutata ainult kiirusega. Näiteks Soomes võistlusteekonnad on tavaliselt pikkuses 12-119 kilomeetrit. Hobivõistlustel ratsustatakse pigem 30-70 km. Keskmine kiirus on võistlusest sõltuvalt tavaliselt 8-16 km/h. Hobuse taastumise kiirust arvestatakse ka. Rahvuslikel võistlustel teekonnad on vahemikus 80-119km ja nendel loeb ainult kiirus. Kõige kiireim ratsanik ja hobune, kes läbivad veterinaarse kontrolli, võidab. Hobuse pulss ei tohi olla kõrgem kui 64.

Enne starti tehakse esimene veterinaarne kontroll, kus arst kontrollib terve hobuse ja otsustab, kas hobune tohib startida või mitte. Sõltuvalt võistluse pikkusest, tee peal tehakse regulaarselt hobuse tervisekontrolli, mis on vähemalt iga 40 kilomeetri tagant. Kontrollides tehakse kindlaks, et hobune tohib jätkata võistlust.

Kestvusratsutamine sobib ratsutajatele, kes armastavad loodust ja kelle tagumik ei anna lihtsalt järgi. Hobune vajab ainult head terviseseisundit, sest muid oskusi vaja ei lähe. Pikematel teekondadel peab hobuse tervis olema tippsportlase tasemel ja hobuse taastumine peab olema kiire. Mida kindlam hobune on, seda mugavam on loomulikult ratsutada.

Foto: Maiju Aaltonen / Tekst: Penina Peltonen / Tõlge: Christina Daous